Eelmisel neljapäeval Tallinnast (Balti j.) koju sõites kohtusin kogemata tuttava rongijuhiga, kutsus mind kabiini ja sõitsime lihtsalt Keilasse, Keilas pani ta mind sõnaotseses mõttes oma tööd tegema, täitsin koosseisu raamatud, mida talle ei meeldinud üldse teha (nüüd ma saan aru miks) ja siis tegin pidurite kontrolli, ma ei mõista, kuidas saab meelde jätta selle, millises järjekorras peab nuppe vajutama või kange tõmbama, lõpuks panin rongi ka liinile (no see on lihtsalt kaks vajutust, pole midagi onju). Päeva lõpuks oli mul ikkagi nii tore, et sain teha midagi, mida ma hommikul üles ärgates ei arvanud 🙂
